EstCube-2 meeskond füüsikatundides
21. aprillil olid meie kooli VIII – XII klasside õpilastel külas tudengisatelliidi ESTCube-2 meeskonna liikmed.
2013. aastal saadeti kosmosesse Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Satelliidi lennutamine oli edukas ning õnnestus teha palju ilusaid pilte Maast. Tänu sellele projektile saame nüüd Eestit kutsuda kosmoseriigiks. Nüüd on käsil ESTCube-2 satelliidi ehitamine.
Plaanide järgi saab ESTCube-2 valmis 2018. aastal, misjärel pannakse ta 2019. aasta alguses väljuvale kosmoseraketile.
Tekst pärineb Häädemeeste Keskkooli Facebooki lehelt
Kokkuvõte kohtumisel räägitust.
2013. aastal saatsime kosmosesse Eesti esimese satelliidi ESTCube-1. Satelliidi lennutamine oli edukas ning meil õnnestus katsetada mitmeid ESTCube-1 süsteeme ja teha palju ilusaid pilte Maast. Tänu sellele projektile saame nüüd Eestit kutsuda kosmoseriigiks. Kuid nagu kosmosemissioonide puhul, kus tegemist on suurte kauguste ja innovatiivse tehnikaga, mõnikord juhtub, ei lähe kõik alati plaanipäraselt. Meie peamine eesmärk, katsetada elektrilist päikesepurje, mis muudaks kosmosereisid kiiremaks ja odavamaks ning võimaldaks muidu kosmoseprügiks muutuvaid satelliite alla tuua, ebaõnnestus. Juhtus nimelt see, et üks satelliidi komponent ei elanud raketi vibratsioone üle – viga, mille päikesepurje tiim saab selleks korraks korda teha. Seega, me peame proovima uuesti ja seekord tõstma latti veel kõrgemale.
Meil on käsil ESTCube-2 satelliidi ehitamine. ESTCube-2 on meie esimesest satelliidist kolm korda suurem Maa orbiidil liikuv kuupsatelliit, mis ideaalselt sobib katsetama 300 meetri pikkuse elektrilise päikesepurje tööd. Päikesepuri, mis on tipptehnoloogiline kosmosearendus, võimaldab satelliidil kiiremini edasi liikuda, kuid Maa orbiidil töötab see samas ka pidurina. ESTCube-2-l kasutataksegi päikesepurje plasmapidurina, mis aitab satelliiti kiiremini kosmosest alla tuua.
Kujuta ette, et praegu võtab ühel satelliidil 700 kilomeetri kõrguselt Maa orbiidilt 500 kilomeetri kõrgusele jõudmiseks aega üle 30 aasta! ESTCube’il katsetatava tehnoloogia abil on võimalik satelliit vaid 8 kuuga orbiidilt täiesti alla tuua!
Kui kõik mittetöötavad või vanad satelliidid Maa orbiidile tiirlema jätta ja uusi juurde saata, on 50 aasta pärast maakera nii tihedalt satelliitidega ümbritsetud, et parimal juhul tuleb kosmosesõidukiga nagu takistusrajal manööverdada, halvimal juhul saab see tõsiselt kannatada. Tõenäosus, et see vanade satelliitidega kokku põrkab, on suur. ESTCube-2 tehnoloogia võib olla lahendus!
ESTCube-2 on teine satelliit meie tipptehnoloogiliste kosmosearenduste reas. See on loodud sellisena, et ta võib minna päikesepurje katsetama ka Kuu orbiidile. Plaanid ESTCube-3 osas on juba meie laual. ESTCube-3 eduka soorituse järel oleksime väga lähedal kiirele planeetidevahelisele liikumisele meie päikesesüsteemis, sealhulgas ka senisest põhjalikumale asteroidide uurimisele ja nende kaevandamisele!
Kuid first things first – ESTCube-2 tehnoloogia on see, mille kallal me täna töötame, ja mis on, parafraseerides klassikuid, väike samm siinpool hemisfääri, kuid suur samm kosmoses.
Plaanide järgi saame ESTCube-2 valmis 2018. aastal, misjärel paneme ta 2019. aasta alguses väljuvale kosmoseraketile. Hoiame projekti ajakaval kullipilguga silma peal, et ESTCube-2 valmiks Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli tähistamise ajal ning meil, koos Sinuga, oleks võimalik oma väikesele ja vaprale riigile üle anda vääriline kingitus – tipptehnoloogiline satelliit!
Raimu Pruul
2013. aastal saadeti kosmosesse Eesti esimene satelliit ESTCube-1. Satelliidi lennutamine oli edukas ning õnnestus teha palju ilusaid pilte Maast. Tänu sellele projektile saame nüüd Eestit kutsuda kosmoseriigiks. Nüüd on käsil ESTCube-2 satelliidi ehitamine.
Plaanide järgi saab ESTCube-2 valmis 2018. aastal, misjärel pannakse ta 2019. aasta alguses väljuvale kosmoseraketile.
Tekst pärineb Häädemeeste Keskkooli Facebooki lehelt
Kokkuvõte kohtumisel räägitust.
2013. aastal saatsime kosmosesse Eesti esimese satelliidi ESTCube-1. Satelliidi lennutamine oli edukas ning meil õnnestus katsetada mitmeid ESTCube-1 süsteeme ja teha palju ilusaid pilte Maast. Tänu sellele projektile saame nüüd Eestit kutsuda kosmoseriigiks. Kuid nagu kosmosemissioonide puhul, kus tegemist on suurte kauguste ja innovatiivse tehnikaga, mõnikord juhtub, ei lähe kõik alati plaanipäraselt. Meie peamine eesmärk, katsetada elektrilist päikesepurje, mis muudaks kosmosereisid kiiremaks ja odavamaks ning võimaldaks muidu kosmoseprügiks muutuvaid satelliite alla tuua, ebaõnnestus. Juhtus nimelt see, et üks satelliidi komponent ei elanud raketi vibratsioone üle – viga, mille päikesepurje tiim saab selleks korraks korda teha. Seega, me peame proovima uuesti ja seekord tõstma latti veel kõrgemale.
Meil on käsil ESTCube-2 satelliidi ehitamine. ESTCube-2 on meie esimesest satelliidist kolm korda suurem Maa orbiidil liikuv kuupsatelliit, mis ideaalselt sobib katsetama 300 meetri pikkuse elektrilise päikesepurje tööd. Päikesepuri, mis on tipptehnoloogiline kosmosearendus, võimaldab satelliidil kiiremini edasi liikuda, kuid Maa orbiidil töötab see samas ka pidurina. ESTCube-2-l kasutataksegi päikesepurje plasmapidurina, mis aitab satelliiti kiiremini kosmosest alla tuua.
Kujuta ette, et praegu võtab ühel satelliidil 700 kilomeetri kõrguselt Maa orbiidilt 500 kilomeetri kõrgusele jõudmiseks aega üle 30 aasta! ESTCube’il katsetatava tehnoloogia abil on võimalik satelliit vaid 8 kuuga orbiidilt täiesti alla tuua!
Kui kõik mittetöötavad või vanad satelliidid Maa orbiidile tiirlema jätta ja uusi juurde saata, on 50 aasta pärast maakera nii tihedalt satelliitidega ümbritsetud, et parimal juhul tuleb kosmosesõidukiga nagu takistusrajal manööverdada, halvimal juhul saab see tõsiselt kannatada. Tõenäosus, et see vanade satelliitidega kokku põrkab, on suur. ESTCube-2 tehnoloogia võib olla lahendus!
ESTCube-2 on teine satelliit meie tipptehnoloogiliste kosmosearenduste reas. See on loodud sellisena, et ta võib minna päikesepurje katsetama ka Kuu orbiidile. Plaanid ESTCube-3 osas on juba meie laual. ESTCube-3 eduka soorituse järel oleksime väga lähedal kiirele planeetidevahelisele liikumisele meie päikesesüsteemis, sealhulgas ka senisest põhjalikumale asteroidide uurimisele ja nende kaevandamisele!
Kuid first things first – ESTCube-2 tehnoloogia on see, mille kallal me täna töötame, ja mis on, parafraseerides klassikuid, väike samm siinpool hemisfääri, kuid suur samm kosmoses.
Plaanide järgi saame ESTCube-2 valmis 2018. aastal, misjärel paneme ta 2019. aasta alguses väljuvale kosmoseraketile. Hoiame projekti ajakaval kullipilguga silma peal, et ESTCube-2 valmiks Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli tähistamise ajal ning meil, koos Sinuga, oleks võimalik oma väikesele ja vaprale riigile üle anda vääriline kingitus – tipptehnoloogiline satelliit!
Raimu Pruul