10. klassi õppekäik Pärnusse
4. novembri hommikul asusime klassiga Pärnu poole teele, et veeta seal üks hariv kooliväline päev. Esmalt oli meil võimalus riigikaitsetunni raames õpetaja Norman Talsoni juhendamisel võtta süda rindu ja sooritada eheda tulirelvaga 5 lasku, seejuures üritades märki tabada. Enamikule meist oli see täiesti uudne kogemus, mis esmapilgul hirmuäratavana näis, ent pärast siiski hasarti tekitas.
Meil oli ka kavas õppekäik teemal „Vesi linnaruumis“, mis algas Pärnu sadamast, kus ennekõike tuletasime meelde kõik vee võimalikud kasutusviisid ja – otstarbed. Pärnu sadama veeala ning ka suur osa rannikuäärsest alast on looduskaitse all. Igasugune suurem veekasutus ja ürituste korraldamine selles piirkonnas peab olema kooskõlastatud keskkonnaametiga. Pärnu sadamat ja sealset kaitsealust elustikku ohustavad pidevalt liikuvad kaubaalused ja muud veesõidukid esiteks võimaliku kütusereostuse näol ning teisalt veesõidukitel tekkinud reovee väära teisaldamise tõttu.
Seejärel suundusime veepuhastusjaama, kuhu toimetatakse kõik elamutes ja asutustes tekkinud reovesi. Selleks, et vesi kõlbaks taas looduslikku ringlusesse saata, peab ta läbima järgnevad protsessid:
1. Sõelumine
2. Liiva eraldamine
3. Settimine
4. Bakterite lisamine ehk aktiivmuda ja aereerimine
5. Muda eraldamine
6. Filtreerimine
• Tekkinud ülejäägid viiakse komposteerimisele, ent tekkivat kompostmaterjali ei tohi kasutada aiamaal või põllusaaduste kasvatamisel.7. Järelejäänud vett nimetatakse heitveeks ja see juhitakse merre.
• Viimasel ajal meditsiinis, kosmeetikas, kodukeemias kasutatavad ained sisaldavad erilisi kemikaale, mida ei olegi võimalik tänase Pärnu laboratooriumi võimekuse juures tuvastada, seetõttu on merre sattuva heitvee täpne koostis teadmata.
Et saada selgemat pilti vee puhtuse vajalikkusest ja vee otsesest ringlusest, siirdusime kaitsealusele rannaniidule. Ringlus seisneb selles, et meri ujutab mõningatel perioodidel aastas üle rannaniidud ja sinna satub kõik vees sisalduv (ka reostus). Kui aga seda ala hakatakse karjatama (selleks, et luua rändlindudele paremat peatuspaika), satuvad taimedesse kogunenud kemikaalid veiste organismi ning seejärel veiseliha süües meie enda organismi. Seega suhtumine keskkonda mõjutab väga otseselt meid endeid ning vee puhtana hoidmine on hädavajalik.
Viimaks tutvusime õpperajaga, mis oli samuti paigutatud looduskaitsealusele rannaniidule ning pidime nentima, et esialgu üksluisena näiv rannaäär peidab endas väga kirevat elustikku, mille üksikosad on kõik omavahel seotud ning otseselt sõltuvad ka vee puhtusest.
Kahtlemata õppisime tol päeval nägema veeringlust (asula piirdes) terviklikumalt, mis üldisemas plaanis suurendas meie vastutustunnet kemikaalidega teadlikumal ümberkäimisel ja vee puhtana hoidmisel.
Lyanne Raud
10. klass
Häädemeeste Keskkool
Meil oli ka kavas õppekäik teemal „Vesi linnaruumis“, mis algas Pärnu sadamast, kus ennekõike tuletasime meelde kõik vee võimalikud kasutusviisid ja – otstarbed. Pärnu sadama veeala ning ka suur osa rannikuäärsest alast on looduskaitse all. Igasugune suurem veekasutus ja ürituste korraldamine selles piirkonnas peab olema kooskõlastatud keskkonnaametiga. Pärnu sadamat ja sealset kaitsealust elustikku ohustavad pidevalt liikuvad kaubaalused ja muud veesõidukid esiteks võimaliku kütusereostuse näol ning teisalt veesõidukitel tekkinud reovee väära teisaldamise tõttu.
Seejärel suundusime veepuhastusjaama, kuhu toimetatakse kõik elamutes ja asutustes tekkinud reovesi. Selleks, et vesi kõlbaks taas looduslikku ringlusesse saata, peab ta läbima järgnevad protsessid:
1. Sõelumine
2. Liiva eraldamine
3. Settimine
4. Bakterite lisamine ehk aktiivmuda ja aereerimine
5. Muda eraldamine
6. Filtreerimine
• Tekkinud ülejäägid viiakse komposteerimisele, ent tekkivat kompostmaterjali ei tohi kasutada aiamaal või põllusaaduste kasvatamisel.7. Järelejäänud vett nimetatakse heitveeks ja see juhitakse merre.
• Viimasel ajal meditsiinis, kosmeetikas, kodukeemias kasutatavad ained sisaldavad erilisi kemikaale, mida ei olegi võimalik tänase Pärnu laboratooriumi võimekuse juures tuvastada, seetõttu on merre sattuva heitvee täpne koostis teadmata.
Et saada selgemat pilti vee puhtuse vajalikkusest ja vee otsesest ringlusest, siirdusime kaitsealusele rannaniidule. Ringlus seisneb selles, et meri ujutab mõningatel perioodidel aastas üle rannaniidud ja sinna satub kõik vees sisalduv (ka reostus). Kui aga seda ala hakatakse karjatama (selleks, et luua rändlindudele paremat peatuspaika), satuvad taimedesse kogunenud kemikaalid veiste organismi ning seejärel veiseliha süües meie enda organismi. Seega suhtumine keskkonda mõjutab väga otseselt meid endeid ning vee puhtana hoidmine on hädavajalik.
Viimaks tutvusime õpperajaga, mis oli samuti paigutatud looduskaitsealusele rannaniidule ning pidime nentima, et esialgu üksluisena näiv rannaäär peidab endas väga kirevat elustikku, mille üksikosad on kõik omavahel seotud ning otseselt sõltuvad ka vee puhtusest.
Kahtlemata õppisime tol päeval nägema veeringlust (asula piirdes) terviklikumalt, mis üldisemas plaanis suurendas meie vastutustunnet kemikaalidega teadlikumal ümberkäimisel ja vee puhtana hoidmisel.
Lyanne Raud
10. klass
Häädemeeste Keskkool